Aigar Kirnmann IT-16 – Londoni välispraktika oli minu jaoks täiesti uus ja vägev kogemus. Kuna ma pole elus kunagi Rootsist kaugemale jõudnud oli isegi see teadmine, et pean lennukiga kuskile lendama väga lahe kogemus sellepoolest. Reis sinna ja tagasi oli isenesest rahulik, probleeme ei tulnud ning kõik jõudsid elusana sinna ja tagasi. Kohanemine võttis veidikene aega kuna kultuur ja emakeel olid täiesti teised. Hakkasin isegi alguses kogemata inimestega eesti keeles rääkima kuna olin sellega nii harjunud, kuid ajapeale harjusin juba nende kõnekeele ning kultuuriga ära.
Praktiseerimine Londonis oli päris huvitav, kuna minu ootused mõtted olid täiesti teised sellest praktikast mis ma seal tegelikult sain. See firma kus mina isiklikult praktiseerisin, tegeles peamiselt restoranidele veebilehtede valmistamisega ning lehekülgedel siiis toidu kohaletoomise süsteemi ehitamisega. Töökeskkonnaga ja töökaaslastega harjumine võttis natukene aega aga ajapikku hakkas kõik ladusalt jooksma. Tööülesanded mis mulle anti polnud rasked, alguses tegime natukene kergemat tööd ja hiljem saime natukene keerulisemaid ülesandeid. Mina tegelesin vahepeal ka restoranidele logode valmistamisega kuna keegi seal kontoris eriti seda ei osanud. Kuna neid restorani lehti oli nii palju ja igaühega pidi eraldi tegelema, muutus see töö ajapikku väga rutiinseks mis mulle väga ei meeldinud aga sellegipoolest tegin kõik ära mis vaja ja mida oskasin.
Vabal ajal me seiklesime Londoni peal. Külastasime igasuguseid vaatamisväärsusi, külastasime poode ja ostsime igasugust nänni koju kaasa. Liiklus Londonis oli vägagi teissugune: Kitsad tänavad, Palju autosid ja busse, palju inimesi. Ühistransportiga sai Londonis enamvähem ükskõik kuhu sa tahtsid, kuna seal sõitsid bussid, rongid, metrood jne ja nende abil said sa igalepoole kohale.
Üleüldiselt praktika oli suurepärane. Sain palju uusi kogemusi nii suhtlustasandil kui ka töötasandil ning soovitaks kõigile välispraktikale kandideerimist.
Merilin Kask, BT-16 – mina sooritasin oma praktika Londonis, Forest House Hotellis, mis sobis enam vähem teise kursuse praktika sooritamiseks. Hinde, mille ma praktika kohale annaksin, oleks neli. Kollektiiv, kellega koos sain tööd teha, oli väga sõbralik ja abivalmis. Nad suhtusid minusse lugupidavalt ja mõistvalt.
Sain seal palju uusi teadmisi ja oskusi, mida mul kindlasti tulevikus vaja läheb. Sain õppida kasutama arvutiprogrammi Access, kuhu pidime kandma andmeid. Õppisin, kuidas teha check in’i ja check out’i.
Soovitan ka kindlasti kõigil teistel, kellel võimalus on välismaale praktikale minna, see võimalus vastu võtta, kuna see on meeletu kogemus, mis sealt saab.
Aga kindlasti tahaks sellist kollektiivi veel oma praktikal või tööelus kohata, kuna koostööd tuli teha väga erineva iseloomuomaduste inimestega. Eesmärgid, mis praktika alguses püstitasin, sain ilusti täidetud.
Kokkuvõtteks pole mul midagi halba öelda ja jäin ise väga rahule.
Kui üksi asi, mille peale võib-olla mõelda tuleks on see, et mitte 2 inimest saata samasse praktikakohta, kuna siis ei saa mõlemad praktikandid võrdselt tööd teha. Üks saab rohkem kui teine.
Herki Sula, RP-16 – Välispraktikale kandideerimise perioodil olid mul üsna kahesed mõtted ja tunded. Lõplik otsus ja reaalne võimalus tuli pika viivitusega ja ju see pidi lõpuks ikka nii minema. Tagantjärele mõeldes, aitas see viivitamine juba enne reisi rohkem ennast tundma õppida, aga nendele, kes edaspidi välispraktikale minekut kaaluvad, soovitan kõhklemata kohe võimalusest kinni haarata. Ennast jõuate piisavalt tundma õppida ka juba kohal olles.
Praktika toimus Londonis raamatupidamisteenust osutavas ettevõttes Ulus & Co. Praktika kestuseks oli neli täiskoormusega töönädalat. Töö sisuks oli erinevatele ettevõtetele aruandeperioodide analüüsi ja kohustuslike aruannete koostamiseks tervikliku raamatupidamisliku arvestuse teostamine. Alustada tuli suure hulga dokumentide organiseerimisega ja seejärel teostada raamatupidamistarkvara abil kõikide tehingute kanded. Edasi andis pearaamatupidaja oma panuse ja vaatas kliendiga koos tulemuse üle. Minu poolt tehtud töö maht oli praktikaperioodi jooksul päris suur. Kui kolleegid olid minu tööstiiliga juba tuttavad, siis anti mulle aegajalt ka üsna kiireloomulisi ülesandeid. Sain väljakutseid vastu võttes ja stressi kogedes hea tunde. Vahetu edukogemus ja kujunev veendumus, et HKHK raamatupidamise eriala väljaõpe võimaldab suurepäraselt ka Londonis töötada, pani mind korduvalt mõtlema, et äkki võiks Londonis ka püsivalt elada ja töötada. See valik jääb muidugi edaspidiseks kaalumiseks.
Praktikakoha kolleegid olid väga toredad. Lisaks sellele, et sain esimesest päevast alates tööalast edu kogeda, tundsin end tööl olles, nagu oleksin sinna juba pikka aega kuulunud. Raamatupidamisega seotud kolleege oli kümne ringis ja omavaheline olemine ning suhtlemine oli küll töine, aga töökoht meenutas rohkem perekondlikku kokkukuulumist kui bürood. Väga soe tunne oli ja igatsen nendega uuesti kokku saada.
Keeleoskuse peale ei olnud mul isiklikult aega enne ja ka praktika ajal väga palju mõelda. OLS aitas pisut parandada, aga oli, nagu oli. Suur osa tööülesannetest eeldas individuaalset keskendumist ja sooritamist ning seetõttu sõltus inglise keele kasutamine peamiselt isiklikust vajadusest tööga seotud täpsustusi ja nõu küsida või uudishimust kolleegide omavaheliste jutuajamiste suhtes. Kuigi kolleegid hindasid minu inglise keele oskust heaks, siis isiklikult pean täiendava praktiseerimise vajadust endiselt väga oluliseks. Kui keegi peaks keeleoskuse pärast välispraktika valiku suhtes kahtlema, siis soovitan julgelt minna. Üks minu Londoni praktikakoha kolleeg oli alles alustanud inglise keele õppimist ja vajas aegajalt täiendavaid selgitusi. Kõik tulime toime. Kunagi ei tasu eeldada, et kõik on kõiges väga head. Üksteise toetamine on tähtis ja loomulikult avatud meel.
Vaba aega õpirände ajal väga palju ei olnud. Tööpäevad olid pikad ja õhtul oli soov rahulikult kodus olla. Nädalavahetustel jõudsime muidugi linnaga ka tutvuda ja kujunesid isegi mõned lemmikkohad, mida sooviksin veel ka edaspidi külastada. Tee on selge, tuleb Londonisse tagasi minna ja eks ma seda ka teen. Kuu aega Londonis oli suurepärane aeg, nautisin seda.
Lugejale ütlen :”Ole julge! Kasuta võimalusi!”
Sigrid Tšekenjuk, KO-16 – Minu lugu siis selline, välispraktikale kandideerisin kuna see tundus olevat hea võimalus endale midagi tõestada, saada juurde uusi oskusi ja saada juurde ka enesekindlust. Ega ma eriti ei lootnud, et sinna saan, aga andsin endale võimaluse ja kui siis selgus, et saan minna Londonisse, siis tekitas see minus palju erinevaid tundeid – kartust, ärevust, ootust, rõõmu ja isegi kahetsust. Hakkasin siis keelt õppima, kuna senine keeleoskus oli nullilähedane.
Nii siis tegingi oma praktika Londoni kesklinnas, sisuliselt London Eye kõrval. Minu restoraniks sai Itaalia restoran CUCINA, aga käisin ka abiks vahemere restoranis TROIA. Minu esimene tööpäev ei olnud päris selline nagu lootsin.
Esiteks jäi silma kõik see, mis ei olnud hästi. Kõige rohkem üllatas see, et ei olnud riietusruumi, pidime kõrvalrestorani wc-s riideid vahetama ja ka see, et nõusid pesti käsitsi.
Minu köök oli väga väike ja šeffe oli minuga koos 5 pluss veel nõudepesija. Inimesed olid väga toredad, lahked, viisakad ja lõbusad. Tegin kõike, mis köögis tegema peab – hakkisin, lõikusin, tegin pizzasid ja eelroogasid, serveerisin magustoite, käisin kõrvalrestoranis abiks eeltöid tegemas, liha lõikamas, burekke tegemas jne. Uusi oskusi eriti ei saanud, küll aga sain tutvuda Türgi köögiga ja tšekkidega töötamise kogemuse.
Sain juurde enesekindlust ja uue mõtlemise. Töötasin enne töölissööklas ja välistasin enda jaoks tšekid ja peenemad kohad, kogemus mille sealt saab on hindamatu ja võib nii mõndagi muuta, vähemalt minuga nii oligi.
Merlin Mäll KO-16 töötas Londonis, restoranis Troia 2018 maikuus. Restoran pakkus türgi kööki, mis erineb maitsete poolest meile tavapärasest ning tööd sai teha mitmesugust. Merlin oli praktikal koos kahe kursusekaaslasega. Töökohad olid küll erinevad, aga vabal ajal sai üheskoos Londoni teiste söögikohtadega tutvust teha.
Merlini muljeid täiskasvanuna välispraktikal oslemisest saab lugeda SIIT.
Tiina Urvik HT-17 . Minu praktika algus läks veidike üle kivide ja kändude, ehk nagu eestlastele kohane: algul ei saa vedama. Kui asjad paika loksusid ja ma U.K. töötegemist nägin, siis läks lihtsamaks. Sain töötada kolmes erinevas hooldekodus, mis kõik olid suunatud dementsete hooldusele. Kuna mul puudus DBS (U.K. kvalifikatsioon), siis kõiki hooldustoiminguid mul teha ei olnud lubatud, aga sain suurepärase ettekujutuse Eesti ja U.K. hooldekodude sarnasustest ja erinevustest.
Üks on 100 % kindel: vanad inimesed on täpselt ühesugused nii siin kui seal (ainult keel on teine). Töökultuuris on erinevusi: näiteks Eestis ei tuleks ma selle pealegi, et kliendi/patsiendiga kallistada või musitada, seal tegid hooldajad seda tihti. Kahtlemata olid erinevused toitumisharjumustes (Eestis pole vanuritel selliste toitude söömiseks hambaidki) ja hoolealuste sugulaste-sõprade suhtumises töötajatesse ning nende töösse (see oli kogu praktika kõige-kõigem positiivne kogemus). Mind, täiesti võõrast inimest, võeti vastu sellise sõbralikkusega ja oldi tänulik iga pisiasja eest, mida sa nende lähedase heaks tegid, seda kohtab Eestis üliharva.
Natuke kurb oli see, et olin kolmes erinevas hooldekodus, seega jõudsin just nagu kohaneda ja siis tuli järgmisse minna (hüvastijätud on nõmedad =) ). Viimases hooldekodus olin 2 nädalat ja see oli väga tore, kuigi sinna oli kõige pikem tee minna (ehk lõpuks ei saa enam pidama). Samas sain tänu sellele tutvuda linnaga. Ühistransporti ma peaaegu ei kasutanud ega ka mitte töölt väljapakutud autojuhi kasutamise võimalust.Pildistasin üles kõik Southendi 98 hooldekodu, sest töö- ja pereinimesena oli mul liiga palju vaba aega. Kõik olulisemad vaatamisväärsused said samuti nähtud.
Ma ei saa öelda, et ma tööalaselt väga palju juurde oleksin õppinud (töötan Eesti hooldekodus juba peaaegu 4 aastat), aga huvitav kogemus oli see kahtlemata. Sain juurde enesekindlust ja oma inglise keele taset tõstsin ka. Mulle tehti ka tööpakkumine, millest ma pere ettekäändel keeldusin (pere on U.K.-s esmatähtis). Ma usun, et noortele õppuritele oleks selline kogemus veelgi väärtuslikum. Aitäh, HKHK, et sain selles projektis osaleda!
Tiina BLOGI saab lugeda SIIT.
Ly Raadla BT-16 – olen Haapsalu Kutsehariduskeskuse bürootöö eriala õpilane. 13.05.2018 – 13.06.2018 olin mina praktikal Londonis, Forest House Hotelis, minuga koos oli seal ka minu kursusekaaslane Merilin. Minu ülesanneteks oli administratsioonis tegeleda klientidega, korrastada klientide andmetega kaustasid ja kanda nende andmed arvutisse, programmi Microsoft Acsess. Pidin jälgima booking.com broneeringuid ja vastavalt sellele pidin registreerima tubade kaarte. Korraldasin check in ja check out’e. Vastasin kõnedele ja suhtlesin teiste hotelli töötajatega, vahel olin Merilinile koristamisega abiks. Korra õnnestus mul isegi hotellist välja saada, pidin minema ostma kontoritarbeid, ümbrike, paberit, kirjutusvahendeid. Pidime Meriliniga käsitsi lisama üle 2000 visiitkaardile hotelli telefoninumbrid.
Peale minu ja Merilini olid meiega ühes majas elamas veel HKHK täiskasvanud õpilased, 3 kokka ja 2 raamatupidajat. Saime nendega väga hästi läbi. Peale tööpäeva üritasime võimalikult palju käia ja ringi vaadata, erinevates parkides, sildadel, erinevates linnaosades ja väga paljudes erinevates poodides.
Mina jäin kogemusega välispraktikal väga rahule ja soovitan kõikidel minna! Esialgu oli koduigatsus meeletu ja bussidega liiklemine tundus väga hirmutav, aga tagantjärele mõeldes oli kõik väga vinge ja lahe! Omaette kogemus võõras linnas ja riigis üksinda hakkama saada!