07.04. – 08.05. 2019 on Taanis Vig’is praktikal hooldustöö õpilased Reena Raudne-Klooster ja Moonika Aru, kes töötavad sealses vanadekodus OK-Centret Baeshojgard. Praktikakogemused on kokku kogutud blogisse Taani2019
06.05.-01.06.2018 olid Taanis praktikal IT eriala noormehed, kelle praktika toimus koostöös Sønderborgis asuva EUC Syd-iga. Taanis käisid Kaspar Hinno, Kirill Anohin, Andres Varner ja Erki Pahovski. Poiste tegemisi kajastab blogi IT Taanis praktikal.
Kaspar Hinno IT-16 – Taani praktika oli minu jaoks uus kogemus kuna ma pole niimoodi iseseisvalt elanud välismaal kõigest eemal. Kuid sellega harjus kiiresti ära. Reis kulges vaikselt ja ilma probleemideta kuid teises hotellis oli maksmisega natuke jamamist. Taani inimesed olid sõbralikud ja abivalmid nii, et kohanemine polnud raske.
Õppimine seal oli täiesti teine mis Eestis kuna õppetase oli kõrgem, tegime asju mida üldse ei oodanud, et meid tegema pandaks. Õppisime koolis nimega EUC SYD. Peale IT oli seal veel palju teisi erialasid. Ööbisime kooli hostelis kuid nädalavahetusteks pidime minema teise hotelli kuna hostel oli nädalavahetusel kinni. Selle kooli juures oli huvitav see, et kui sa selle lõpetasid ja hea olid said sinna ka kindla töökoha.
Meie ülesandeks oli teha mini server millega tuli algul raskusi, aga lõpuks saime hakkama. Vabal ajal istusime hostelis või käisime poes. Paar korda käisime ka linna avastamas. Sønderborg oli Eesti linnadega võrreldes palju korralikum ja puhtam. Liklust polnud väga palju, sest enamus sõitsid ratastega või jalutasid. Oli tore ja soovitan ka teistel välispraktikal osaleda.
Andres Varner IT-16 – Taani praktika oli minu jaoks uus ja väga põnev kogemus. Praktika juures meeldis mulle kõige rohkem just see, et sain proovida iseseisvalt hakka saamad välismaal ja ainuke probleem selle praktikaga oligi pikk reis sihtkohta.
Taanis viibisime nädala sees kooli hostelis ja nädalavahetustel linnast väljaspool asuvas Danhostelis. Inimesed olid taanis väga sõbralikud ja kuulsime kooli hostelis viibialt, et seal tavaliselt pidid ilmad olema väga tumedad ja kehvad kuid meie seal viibimise ajal oli iga päev palav ja päikesepaisteline vahepeal oli korra äikest ja vihma.
Praktikal õppisime koolis nimega EUC SYD. Koolis pidime üles seadma ühe väikese võrguskeemi, installima masinatele vajalikud operating süsteemid ja seadistama serveri kus oleksid kasutajad, võrgu kaustad ja teenus millega saaks masinatele võrgust installida operating süsteemi peale. Kooli juures meeldis mulle see, et nende õppetöö toimub peamiselt päris seadmetega mitte virtuaalselt arvutis. Kool ise oli ka päris kena, majal oli palju suuri aknaid mille tõttu pääses palju päikese valgust kooli.
Vabal ajal jalutasime linnas tutvusime kohaga, käisime poes, söömas või olime hostelis. Nädalavahetustel ei toimunud eriti midagi kuna koht kus viibisime oli linnast kaugel, korra jalutasin poodi mis oli hostelist umbes 30-40 minuti kaugusel ja jalutuskäik juhtus olema just sellel päeval kus müristas ja vihma sadas. Praktika oli väga põnev kogemus sain elu näha välismaal, uusi teadmisi, uusi tutvusi ja aega veeta toredate inimestega. Praktikaga jäin väga rahule ja soovitan ka teistel osa võtta välispraktikast kes on huvitatud sellest.
11.03. – 09.04 viibisid Nordvestsjællands Produktionsskole‘ga koostöös Ene-Ly Uljas ja Velve Tuuling hooldustöö teiselt kursuselt, kes töötasid hooldekodus Taanis Vig’is. Pikemalt saab nende tegemisest lugeda blogist “Praktikale Taani“.
Ene-Ly Uljas HT-16 – Olin õppepraktikal Taanis perioodil 11.03 – 09.04. 18.
Praktika asukohaks oli Taani väikelinn Vig ning hooldekodu OK-Plejecentret Baeshøjgård , mis koosnes 6-st majakesest ja olid tähistatud tähtedega A,B,C,D,E ja F.
Mina töötasin/praktiseerisin hooldekodu majakeses C, kus elas 8 elanikku – 7 naist ja 1 mees. 8-st elanikust 4 olid ratastoolis ja sel suvel 100 aastaseks saav proua kasutas likumisel rulaatoril.
Minu põhilised ülesanded.
Abistasin igapäevaelu toimingutes. Abistasin söötmisel, liikumisel, pesemisel, suitsetamisel:) jm. Saatsin prouasid jalutuskäikudel ja ekskursioonidel ning võimlemis-, tantsu-, käsitöö- jm tundides .
Lisaks pidin peale hommikusööki ja lõunasööki abistama nõude paigutamisel nõudepesumasinasse ning söögitoa korrastamisel jm.
Mis oli Taani hooldekodus erinev ja teistmoodi võrreldes Eesti hooldekoduga. Üllatav!?
Taanis sõid töötajad kui ka elanikud ühise pika laua taga.
Kuu aja jooksul, mil mina hooldekodus töötasin, ei kordunud ükski lõunasöök. Ja vanainimestele pakuti fantastiliselt maitsvaid ja mitmekesiseid toite.
Lõunasöögi juurde võis ka õlut või veini juua kui elanikul see soov oli.
Hommikusöök oli vastavalt elaniku soovile.
Ja loomad! Meie majas oli Elliot so meie maja töötaja Annete kutsa. Ka teistes majades olid loomad – nii kassid kui koerad. Meie maja kutsu tegi elanikele küll palju rõõmu.
Üllatas tõesti see, et elanik võis oma toas suitsu tõmmata (muidugi töötaja juuresolekul ) ja et suitsuhaisu ei olnud üldruumis tunda, kuigi elaniku toauks oli avatud.
Kõigis tubades olid tõstukid (kerged , laes liikuvad) – väga mugavad. Töötajad ei pidanud kedagi otseselt tõstma.
Kõigil elanikel oli oma suur vannituba ja WC sh ka voodihaigetel.
Kõigil elanikel olid imekaunid toad, kus oli nende isiklik mööbel, maalid ja palju pilte ja nipsasjakesi.
Kõik rohud , vitamiinid ja pampersid jm isiklikud hügieenivahendid olid elaniku toas. Toas asuv rohukapp oli lukus.
Kord nädalas oli nn šopingu päev. Elanikud võisid osta kommi ja kreemi jmt. Lisaks toimus tegevusmajas ka jalanõude ja riiete müük.
Igal reedel oli party – kuulati head muusikat ja joodi iiri kohvi.
Kui kellegil oli sünnipäev, siis pandi lauale taani lipumustriga laudlina, laua kohale väikesed taani lipukesed ja sünnipäevalapse ukse ette asetati suur taani lipp.
Ja hommikul laulsid töötajad ja ka osad elanikud sünnipäevalapsele tema toas “Happy Birthday”.
Kord aastas viiakse suurte bussidega peaaegu kõik elanikud kas loomaaeda või Tivolisse.
8 elaniku kohta oli 2 hooldustöötajat, kes töötasid kella 7-st 15-ni. Siis tuli õhtune vahetus. Kui mõni töötaja haigestus, siis tulid tööle asendusinimesed (kellele helistati ja kutsuti tööle). Rääkimata palganumbritest. Minu juhendaja palk oli nt 4000 eurot.
Ja mis kõige olulisem. Suhted, suhtlemine, suhtumine. See oli nagu üks suur pere. Kõik oli nii armsalt inimlik ja suhtumine üksteisesse ülivõrdes hooliv. Inimesed olid rahul ja rõõmsad. Kõlas palju naeru ja nalja. See kõik oligi väga normaalne – nii peakski olema igal pool.
See, mida ma Taanis kogesin oli väga sümpaatne. Ainult kahju on see, et meil Eestis on sellise normaalsuseni veel väga pikk tee minna, millest on siiralt kahju.
Seda peaks kogema kogu meie valitsus ja asjamehed, kes meie sotsialdkonna eest on vastutavad.
Loodan, et mida rohkem inimesi antud Taani kogemust saavad, seda suurem võimalus on, et see sõnum jõuab ka otsustajateni ja ka meie Eesti hooldusasutuste töötajateni. Palju saab iga inimene ka ise ära teha ja eelkõige oma suhtumist muuta.
Aitäh selle võimsa kogemuse eest:) TAK!