Elika Märtin – M-16 – Minu kõige esimene kogemus selle praktika jooksul oli see kui me lennukiga lendasime. Ma olin väga hirmul ja kartsin igat raputust, aga õnneks läks kõik hästi. Fundaosse jõudsime väga hilja ja siis näidati meile kooli ja saime oma asjad tuppa viia. Iga kord ma tuppa jõudsin, ei tahtnud ma alla minna, kuna ma ei tahtnud jälle ülesse minema hakata, sest see oli nii väsitav.
Koolis pakuti meile hommikuti võileiba, millest sai esimesel nädalal rohkem kui küll. Esimesel täispikal päeval tutvustati meile meie töökohti – mulle Bela Vistat ja Sandrale Herminiat. Minu restoran oli rohkem seafoodi’le spetsialiseerunud ja meil olid akvaariumis krabid ja vähid, mida oli alati väga huvitav vaadata.
Minu iga tööpäev algas saia lõikamisega. Mulle õpetati espresso masina kasutamine ära. Sain restoranis ka laudu katta, toite lauda viia, võtta kergemaid tellimusi, millest ma aru sain. Iga päevaga oli järjest toredam kui sain inimestest aina rohkem ja rohkem aru. Ma sain muidugi ka nõusid poleerida ja need tegevused kordusid mul suhteliselt iga päev.
29-30.mai kestis Cherry Festival, mille korraldas meid vastu võtnud Fundao kool. Esimesel päeval mina ja Sandra teenindasime seal ja nende teenindusviis erines meie omast päris paljugi, aga see oli omamoodi lahe ja vajalik kogemus.
Teenindamine algas kusagil 20.00 õhtul ja lõppes 23.00 paiku. Tööd oli suhteliselt palju. Minu ülesandeks oli valada inimestele vett ja veini ning laudadelt taldrikuid ära koristada.
Teisel festivalipäeval oli meil 10.00-16.00 ekskursioon erinevates Fundao paikades ja natukene Fundaost väljaspool ka. Minu meelest oli see väga huivitav ekskursioon, saime käia kohtades, kuhu me ise poleks läinud.
Käisme savitöökojas, kus saime isegi savist asju voolida ja teine koht oli öko kämpingud mäenõlval. Külastasime ka trummide muuseumi, kus sai pärast isegi trumme mängida koos giidiga. Käisime ka kirsifarmis kirsse söömas ja need olid ime head ja teine pilt on vaatest mis paistis seal öko kämpingu aknast.
Õhtul oodati meid ka Cherry Festivali õhtusöögile.
Portugalis kohtusime ka teiste Ersamus+ inimestega, kes olid Hispaaniast ja nendega suhtlesime igapäevaselt ja käisime koos väljas, või siis niisama rääkisime koolis nendega juttu. Nad olid väga lõbusad inimesed ja nemad omakorda näitasid meile uusi ja huvitavaid kohti Fundaos ja huvitavaid kohti Convilhas, mis asub Fundaost 25 km ülesmäge.
Oli väga tore, seikluste-ning kogemuste rohke kuu. Ma ei vahetaks kunagi seda kogemust millegi vastu. Ma alati soovitan sellisest asjast osa võtta, see on alatiseks meelde jääv kogemus.
Sandra Tann M-16 – Ma olen nii tänulik, et mul oli võimalus osa saada Erasmus+ projektist, mis oli mulle nii suureks kogemuseks ja mille käigus oli mul võimalus end arendada nii erialaselt, kui ka Portugali kultuuri poolest.
Me ei teadnud absoluutselt mis meid Portugalis ees ootama hakkab ning uurisime M-15 aasta õpilastelt, et kuidas neil seal läks, aga esialgne hirm ja üle mõtlemine oli asjata.
Kuna tegu oli minu esimese lennukogemusega, siis ootasin seda reisi väga ning eelnev õhtu oli selle tõttu väga raske uinuda. Kuna ma polnud varem lennukiga sõitmisega kokku puutunud, siis puudus mul teadmine mida tohin käsipagasisse panna ja mida mitte. Et reisil muusikat mitte unustada, olin ma eelnevalt soetanud omale Ukulele. Mul oli nii suur hirm, et äkki mul ei lubata seda käsipagasisse jätta ning palutakse kohvrisse panna, aga me kõik ju oleme näinud videoid sellest kuidas meie pagaseid koheldakse. Õnneks siiski ei tekkinud käsipagasiga probleeme ning reis Portugali võis alata.
Jõudsime Fundao linna alles öösel. Me olime kõik nii väsinud pikast reisist ja ainuüksi teadmine, et meie tuba on neljandal korrusel ja lift ka ei tööta, võttis meilt igasuguse tuju ära. Tol hetkel oli meie ainus soov magama heita. Hommikul oli meil rohkem aega linnaga tutvumiseks ning meile näidati, kus me oma praktikat sooritama hakkame.
Esialgu teadsime, et oleme kolmekesi samas ettevõttes, kuid viimasel hetkel saime info, et üks teenindajatest peab praktikat siiski mujal sooritama. Alguses see oli meile kõigile suureks üllatuseks, aga ma ei kahetse hetkegi, mil selle otsuse siiski vastu võtsin ja teistest eraldi läksin.
Kui Elika ja Elise praktikakohaga ära tutvusime, siis suundusime minu praktika kohta. Praktikakohta nähes tekkis mul nii suur rõõm, sest see oli koht mil linnaga tutvudes teistele ütlesin, et just seal ma oma praktikat sooritada tahaksingi. Mind võeti nii lahkesti vastu ja see tegi mu südame nii soojaks.
Igal hommikul ärkasin ma teistest varem, et õppida Portugali keelt, et saaksin kaastöötajatega suhelda, sest peale juhendaja ja kelneri keegi inglise keelt ei kõnelenud. Esimesel tööpäeval hüüdis kokk mulle “Bon dia”. Tol hetkel mul ei olnud aimugi mis ta mulle küll ütles, kuid järgmine päev ma hüüdsin talle seda juba ise, sest olin selgeks saanud, et see tähendab “Tere hommikust”. Iga päev õppisin ma uusi sõnu ning praktika keskel olin ma võimeline juba klientidega suhtlema. Kuna tegu oli pisikese linnaga, siis ei jäänud kohalikele märkamatuks, et olen pärit mujalt, aga kui nad nägid, et üritasin nendega nende oma keeles suhelda, siis tekitasin nendes usaldust minu suhtes ning selle tõttu võeti mind kiiresti omaks.
Minu pealmisteks tööülesanneteks olid, eelkatete valmistamine, laudade koristamine, poleerimine, suupistete valmistamine, kohvi tegemine, toidu serveerimine ning jälgisin, et menüüd oleksid puhtad ja esinduslikud. Minu praktikat Herminia restoranis aitas läbi viia Sandra Couto, kes oli mulle suureks toeks ja tänu kellele oli mul võimalus teenindada ka suurematel üritustel.
Praktika kõrvalt veetsime vaba aega Hispaanlastega, kes samuti sooritasid praktikat Fundao linnas. Praktika lõppedes saime nii lähedasteks, et siiani hoiame ühendust ja plaanime tulevikus veel kohtuda.
Minu jaoks oli kogu praktika suureks elamuseks. Nautisin igat seal veedetud hetke. Ilus maa ja imelised inimesed. Kogetu jääb mind saatma kogu elu.
Elis Sointka K-16 – Meie reis algas varakult- minu jaoks kell 4.00 hommikul ja lõppes hilja. Saime mitu tundi lennukiga seigelda ja hiljem veel rongiga sõita. Esimesena kui kohale jõudsime näidati meile oma tuba ja kooli. Järgmisel päeval käisime ja tutvusime oma praktika kohtadega. Alguses olin koos Elikaga Bela Vista`s aga hiljem olin kooli köögis. Vabal ajal suhtlesime Hispaanlastega kes olid seal ka Erasmus+ Projektiga.
Koolis pakuti meile hommikusööki milleks oli jook ja võileib. Lõuna ja õhtusööki saime praktikakohtades. Toidud olid head, aga kohati harjumatud. Väljas oli suhteliselt raske söömas käia kuna Fundaos ei olnud väga selliseid söögikohti mis oleks meile sobinud.
29-30 mail toimus seal Cherry Festival, millest ka mina osa sain võtta. Esimesel päeval olin Portugali tiimiga köögis ja me tegime eelrooga. Kööki läksin kella 10.00 ja päev lõppes minu jaoks õhtul kell 22.00. Teisel oli meil ekskursioon. Külastasime Fundao ja selle ümbruses olevaid kohti. Käisime kirsiaias, savikojas, öko-kämpingus ja trummi muuseumis. Hiljem olime oodatud õhtusöögile.