2017/18 õppeaastal käisid Iirimaal praktikal loodusgiidi eriala õpilased Signe Kumar ja Irene Sildnik, kelle seiklustest Blarney Castle’i aedades saab lugeda blogist “Mis juhtub Iirimaal?”. Samalt erialalt sooritasid oma praktika Iirimaa läänerannikul asuvas Ballycroy rahvuspargis Ingo Valgma ja Eveli Luik. Ingo väga põhjalikust Iirimaa blogist saab suurepärase ülevaate iga loodus- (ja Iirimaa) huviline. Kindlasti tasub klikkida ka kõigil taimehuvilistel.
Mööblirestaureerimise eriala õpilased Kristin Otti ja Anneli Jüristo sooritasid oma praktika Westportis köögimööblit valmistavas firmas, kus omandasid tisleri- ja puutöö oskusi. Ka nemad on oma tegemised jäädvustanud blogisse “Kristin ja Anneli Iirimaal” – lugemist leiab mööblivalmistamistõdedest mägimatkadeni.
Majutusteeninduse õpilased Kertu Pahkla ja Kaisa Ülejõe praktiseerisid Põhja Iirimaal, Derrys asuvas Maldron Hotellis ja tislerieriala õpilased Kustas Roosileht ja Jako Allika Corkis St John’s College’i workshopis.
Ingo Valgma LG-17 – Loodusgiidi praktika viis mind Ballycroy rahvusparki Iirimaa läänerannikul. Kohalikud kutsusid seda naljatamisi kõige salajasemaks rahvuspargiks Iirimaal. Osalt see oligi nii, kuna tegu oli kõige uuema rahvuspargiga. Teine põhjus oli aga selles, et koht oli suhteliselt inimtühi, asus kaugel ja polnud veel piisavalt inimeste teadvusesse jõudnud. Tänu sellele sain keskenduda taime- ja loomariigi seirele, loodusradade läbikäimisele ja kohaliku eluolu praktiseerimisele. Lisaks rahvuspargile sain osa ka kohaliku külakeskuse tegevusest ürituste korraldamisel. Põnevaimateks töödeks olid lindude loendamised rahvuspargi kaugeimates nurkades. Tänu sellele ilmutasid end enamik Iirimaa loomi, linde, putukaid ja taimi. Ookean ja vaipsoo ning Iirimaa ajalugu sai oluliselt selgemaks ja arusaadavamaks. Eestil ja Iirimaal on loodusturismi alal teineteiselt palju õppida. Tänu praktikale saan sellele nüüd oluliselt paremini kaasa aidata. Osa Iirimaa loodus- ja turismiinfost lisasin ka selleteemalisse BLOGISSE .
Irene Sildnik LG-17 – Ma käisin loodusgiidi praktikal Blarney Castle & Gardenis Iirimaal koos kursakaaslase Signe Kumariga. Me otsisime endale elamise Corki linna. Praktikakohta jõudmiseks kulus bussiga sõites, olenevalt kellaajast, 30-60 minutit. See sõltus enamasti ummikutest ja bussidest. Me oleme Eestis vist veidike hellitatud, kuna meie bussid püsivad üpris kenasti graafikus ja hilinevad harva kümme minutit. Seal saime me bussi koju paaril korral isegi tunnikese oodata, aga see oli ainult pisike häiriv faktor. Enamjaolt jäime me tohutult rahule selle praktikaga. Praktika kohas tegelesime me vähe giidimisega. Samas mind see ei häirinud. Enamasti me rohisime ja korrastasime peenraid. Õppisin seal tegema näiteks ilusaid peenraääri.
Õppisime ka korrektselt õunapuid ja roose kärpima/pügama ning pistikuid tegema. Enne lahkumist nägime nende taimede juurdumise ka ära. Meie juhendaja valiski selle taime pistikute tegemiseks, kuna ta tahtis, et me näeksime enda tehtud pistikuid juurdumas.
Blarney Castle on üle Iirimaa ja isegi maailmas üks kuulus koht. Selle lossi tipus on kivi, mida suudeldes saab inimene omale kõneosavuse oskuse. Vanasti oli see väga ohtlik protsess, kuna seal tuli tagurpidi rippuda ja siis kuidagi seda kivi veel suudelda. Nüüd on see kõvasti ohutum – välja arvatud risk, et sa võid sealt lahkuda väikese nakkushaigusega (nali). Meil Signega on tohutu kõrgusekartus, aga kaks päeva enne lahkumist sundisime üksteist siiski sinna üles ja tegime selle ära.
-
- Abiline, kes kinni hoiab
-
- Nüüd siis teengi seda
Kahjuks mu kõneosavus pole eriliselt paranenud, aga asja tuleb vaadata positiivse nurga alt- ma ei saanud sellelt kivilt ei herpest ega mingit muud haigust 🙂 Testid on küll tegemata. Seega hetkel veel endiselt positiivne praktikakogemus.
Iirlastel on väga äge must huumorimeel. Inimestena on nad siiski armsad ja soojad – täpselt minu maitse.
Signega sujus meil see praktika oivaliselt, meie mõlema isikuomadused klappisid ja toetasid teineteist. Ma olen selline noor ja mitte eriti enesekindel, aga räägin inglise keelt ehk ma olin enamasti tõlk. Signe on seevastu väga energiline ja aktiivne, nii et sain kõvasti tõlkides keelepraktikat. Meie tavaline praktikapäev nägi välja umbes selline: äratus oli hommikul kell kuus, buss läks kell 7.07, tööpäev algas iga päev kell 8.00 üldkoosolekuga, kus jagati kõigile ülesanded selleks päevaks. Koos kahe puhkepausiga kestis tööpäev poole viieni. Reedeti lõpeb iirlastel tööpäev aga tund aega varem ehk 15.30.
Nädalavahetustel tutvusime ümberkaudsete vaatamisväärsuste ja loodusega. Minu lemmikud sihtkohad olid The Cliffs of Moher, Cobhi Titanicu muuseum ja Kinsale. Meie seikluste kohta saad rohkem lugeda Signe blogist https://elucorkis.wordpress.com/.
Ma soovitan kõigil minna võimalusel välispraktikale – isegi siis, kui töö ei ole otseselt erialaga seotud, saab iga riigi kohta kohapeal rohkem teada ja kogemuse, mida Eestist ei saa.
Kertu Pahkla ja Kaisa Ülejõe M-16 – Meie tegime oma praktika Põhja Iirimaal linnakeses nimega Londonderry, kuid kohalikud kutsuvad seda lihtsalt Derryks.
Ööbisime me tavalise hotelli asemel hoopis ühe kohaliku pere juures, kes elasid väga lähedal meie töökohale ja kesklinnale. Maja kus elasime oli selline väga klassikaline sellele mida oleme harjunud nägema fimidest – kitsas värviliste ustega ridaelamu.
Praktika kohaks oli linna suuruselt teine hotell nimega Maldron Hotel. Meie sealse juhendaja nimi oli Nelly, kes oli seal hotellis töötanud juba 17 aastat. Esimestel päevadel tundus Nelly väga karm ja kuri aga paari päevaga saime aru, et ta on tegelikult väga sõbralik ja soe inimene.
Me olime hommikusöögi buffees ja meie tööpäevad algasid juba kell 7 ning lõppesid kell 13.00. Meie tööülesanneteks oli võtta külaliste toa number ja vaadata kas neil on hommikusöök tellitud või mitte, koristada laudasid, pakkuda kohvi ja teed, katta lauad lõuna- ja õhtusöögiks, koristada saali ning poleerida nõusid.
Oma vabadel päevadel me käisime kinos, muuseumides, erinevates kauplustes, jalutasime linnas, külastasime võimalikult erinevaid söögikohtasi ja tegime väljasõite ( nt. Giant’s Causeway, Grianan of Aileach jne ). Oma viimasel päeval sõitsime me Dublinisse kus me saime veeta ühe päeva enne Eestisse tagasi sõitmist. Sea olles käisime me ära sealses loomaaias ja ekslesime kesklinnas.
Kustas Roosileht T-16 – Praktikal käisin Iirimaal St. John’s Central College Cork koolis koos koos kursusekaaslase Jako Allikaga, ja osalesime sealses tiselri klassis, mis oli veidike igav meie jaoks kuna sealne tase oli madalam kui meil ja masinatega me tööd teha ei saanud, seega ma seal väga ka midagi väga erilist teha ei jõudnud. Kool ise oli aga tore ja õpetajad veelgi toredamad, üks naisõpetaja, kes meiega seal tegeles, oli tõeliselt vahva, ta rääkis meile palju iirimaast ja viis meid enda juurde iirimaa hommikusööki proovima, mis oli vägagi maitsev. Ööbisime me Sheilas Cork hostelis mis alguses tundus väga imelik, aga me harjusime ruttu ja see koht hakkas meile päris ruttu meeldima. Inimesed oli seal sammuti väga toredad ja abivalmis, kogu Iirimaast jäi tegelikult väga viisakas ja sõbralik jälg meile alles, eriti just nende inimeste pärast keda kohtasime.
Saime ka muidugi vaadata, mida Iirimaal meie erialaga seoses veel pakkuda oli nagu Joseph Walshi stuudiot, mis tegeleb puidupainutamise tulemusel tehtud mööbli valmistamisega ja mis oli väga huvitav ja inspiratsiooni andev. Lisaks sellele külastastasime Charles Forti, Blarney Castle’t ja Cork City Gaol‘i, mis oli kunagine vangla. Kõige vapustavamad kohad olid Cliffs of Moher kaljud ja Caves Aillwee, mis olid ikka tõesti vaimustavad ja sellist kogemust saab elus vähe. Sai ka Cobh’is Titanicu muuseumis käidud ja vaadatud St Colman’s Cathedrali.
Saime ka muidugi Iiri kultuuriga tutvuda erinevat moodi ja linnavahel palju ringi käia, üldiselt olime hostelis vähe ja liikusime palju linnas ringi. Enne kojusõitu saime St Patrick’s Day paraadi näha ja nii saigi meie lõbus praktika kahjuks läbi. Oleme vägagi tänulikud nendele inimestele kellega me seal kohtusime ja kes meile palju häid mälestusi andsid ja ka eelkõige neile kes selle meile võimalikuks tegid. SUUR AITÄH TEILE.
Jako Allika T-16 – Käisin koos kursusekaaslase Kustasega Iirimaal välispraktikal St. John’s Central College Cork koolis. Koolis osalesime ainult oma eriala tunnis. Tegime karpi, aga seal koolis oli tisleri tase väga nõrk ja väga põnev seal polnud. Ööbimine oli Sheilas Cork hostelis. Alguses oli vaja natuke harjumist aga harjusime väga kiiresti. Ööbimiskoht asus väga hea koha peal, kõik oli käe ja jala juures.
Hommikul oli kooli ainult 20 minuti jalutamise tee. Käisime ka teistes kohtades nagu Charles Fort, Blarney castle, Cork city Gaol ja Cliffs of Moher kaljud. See viimane oli kõige vingem. Viibisime Iirimaal kokku kuu aega. Lõpuks oli kogu Cork peas. Inimesed oli väga viisakad ja toredad. Viimased kaks päeva saime olla Dublins ja õnnestus ka näha Saint Patrick Days pidustusi mis olid väga vinged.
Sain väga hea kogemuse reisimisest, võõras keskkonnas ja kultuuris harjumises ning seal elamises, erinevate inimestega suhtlemisel. Hea on teada, et meie kooli tase praktilistel töödel on väga hea.