Itaalia praktika toimus 28 september – 28 okoober 2018. Praktikal käisid kolmanda kursuse kokad Arko Uukivi, Joonas Voosalu, Mattias Ristmägi ning kolmanda kursuse majutusteenindaja Merilyn Christina Järvsaar.
Praktika fotosid saab vaadata SIIT
Ja Merilyn’i tehtud VIDEOT SIIT
Mina olen Merilyn-Christina Järvsaar (M-16) ning tahaksin teile rääkida oma välispraktikast Itaalias. Mäletan seda viimast õhtut külmas Eestis, see teadmine, et saan sooja päikese alla meeldis mulle, kuid tegelikult oli hirmutav mõelda, et pean ära olema lausa terve kuu. Üllataval kombel harjusin kiirelt selle linna, kultuuri ning inimestega. Mulle hakkas seal tõsiselt meeldima, meid koheldi väga hästi.
Inimesed käitusid sinuga nii nagu oleksite juba vanad tuttavad. Ainuke, mis mind hirmutas oli see, et neil oli nii vali hääl. Samuti oli teenindus teistmoodi kui meil. Seal töötades üllatas mind kõige rohkem see, et inimesed jagasid oma toitu. Toit viidi suurte vaagnatega lauda ning kõik tõstsid nii nagu nad soovisid. Tavaliselt alustati antipastidega (eelroad) neid oli umbes seitse ja iga asi oli eraldi taldrikul. Järgmisena tuli pasta ning need siis toodi suurte vaagnatega. Kolmas käik koosnes mereandidest või kalast. Veini joodi seal nagu vett, veini lasime vaadist ning serveerisime karahvinis.
Meeldis mulle ka see, et saime päeval mitu tundi puhata seega oli meil piisavalt aega ringi seigelda, ujumas käia ning ka uinakuid teha, kuna see kuumus oli suhteliselt väsitav. Saime ka tutvuda ööeluga mis oli omamoodi vahva. Lisaks meie töötajatele oli ka meie klientuur väga sõbralik. Mina jäin selle praktikaga väga rahule ning soovitan ka teistel sinna kandideerida.
Tere, mina olen Mattias Ristmägi, et rääkida teile oma Itaalia praktikast. Mäletan seda viimast päeva Eestis kui me olime veel koolis praktikal, peale kella ühte rääkisime oma viimased jutud sõpradega, kallistasime ja asusime Tallinna poole teele. Tallinna jõudes oli juba ärevus sees, esimene lend ikkagi elus ja kuu aega täiesti teises keskkonnas. Kui hommikul lennujaama jõudsime, olime pisut väsinud, aga ei olnud hullu. Itaaliasse jõudmine läks hästi, välja arvatud see, et Joonas tuli kogemata teise lennuga järgi meile. Itaaliasse jõudes oli juba kõik nii teistsugune, mis oli alguses harjumatu.
Peale pikka rongisõitu jõudsime La Speziasse ja sealt taksoga meie armsasse Tellarosse. Seal saime kõigepealt tuttavaks Benjiga, kes näitas meile kus me elama hakkame. Kui olime ennast sisse seadnud läksime sööma Delfinosse ja tähistama meie kohalejõudmist. Järgmisel päeval asusime juba tööle. Esimene päev oli selline raskem, ei mõistnud kohe neid väga ja nad ei rääkinud ka inglise keelt.
Tööaeg oli 10-12, siis algas siesta ja õhtune osa algas 19.00-22.30. Töö juures sujus peale esimest nädalat töö juba hästi. Minu põhiliseks ülesandeks oli teha ettevalmistusi ja panna välja antipaste’d ehk siis eelroad. Alguses oli väga segane see, et kõik asjad läksid eraldi taldrikutele. Meeletult lahe oli see, et köögis, isegi kui oli täielik “tramm”, olid kõik positiivsed, rõõmsad ja nad isegi laulavad seal, mitte nagu eestis paljudes kohtades, et kiirel ajal lähevad paljud inimesed kurjaks või tõsiseks.
Esimese nädala vabadel päevadel käisime koos Heliga ringi sõitmas ja kohti avastamas. Itaalia jäi meeletult minu südamesse, need inimesed ja see koht. Kõik on nii väga sõbralikud ja abivalmis. Ma tahan sinna kindlasti tagasi minna, kas just tööle aga puhkama kindlasti.
See praktika oli meeletult lahe ja äge, kõik päevad olid alati toredad ja seiklusrohked. Soovitan kindlasti Itaaliasse praktikale minna, sest see on mega lahe kogemus ja jääb kindlasti iga õpilase südamesse. Erilised aitähhid läheksid kindlasti Heli Heimole ja Haapsalu Kutsehariduskeskusele kes andsid meile sellise suurepärase võimaluse!❤️
Mina Arko Uukivi (K-16) räägin teile lühidalt meie Itaalia praktikast, just nimelt lühidalt, sest võiksingi sellest rääkima jääda. Kui sain teada, et meil on võimalik välispraktikale minna, otsustasin koheselt Itaalia kasuks. Ilmselt nagu teiegi, olin ka mina kuulnud Itaalia maagilisusest- Päike, Itaalia söögikohad (pasta, pizza, ravioolid..), kenad südamlikud inimesed, väikeste külakeste atmosfäär. See kõik sobis mulle ning tahtsin sellest osa saada, ning ei pidanud grammigi pettuma.
Alustasime reisi reede hommikul Tallinna lennujaamast (5 kraadi sooja) , kell 6.10 väljub meie lennuk Frankfurdi suunas, kust edasi sõidame Milanosse. Enne lennujaama jõudmist olen keerulistel Tallinna teedel lõhkunud enda kohvri ratta, kuid see tuju ei morjenda, kuna tean, et lõunaks oleme juba sooja Itaalia päikse käes. Minu jaoks oli see esimene lennureis, põnev ja huvitav, samas alguses olin ka üpris närviline kuna ei teadnud mis oodata. Tegelikult läks kõik väga lihtsalt, ning vaade pilvede kõrguselt oli lummav.
Jõudsime Itaaliasse (+22 kraadi), ja kohe teadsin, et mulle meeldib siin. Märkan kohe Itaalia linna/majade erilist arhitektuuri ning olekut- tänavad on kitsad, keset linna on palju parke, keset linna on näha palju loodust, majad on värvilised/atraktiivsed, inimestel on positiivne meeleolu.
Next stop-Tellaro: meie väike armas mäepeal külake, kus elasime kuu aega.
Meid võetakse vastu väga soojalt, nagu Itaallastele omapärane, räägivad kõik vägaväga palju ja kiiresti ning tahavad sinuga tutvust teha. Saime endale mõnusa hubase kodukese, koos suure rõdu ja imelise vaatega meie restorani peal.
Tööpäev oli mul kell 10-15 ning 18-21. Kell 15-18 oli siesta, ehk tööd ei tehtud ning saime käia ujumas, linna avstamas, või näiteks lihtsalt päevitada. Tööpäevad mõõdusid ülimalt kiiresti, kuna kõik inimesed su ümber olid positiivsed ning tegid töötamise mõnusaks. Eriliselt meeldis mulle kuidas iga hommik sõime kõik ühise laua taga, rääkisime juttu vaatasime uudiseid, jõime veini, iga õhtu peale siestat samuti sõime ühise laua taga, vaatasime jalgpalli, millele väga elasid kõik kaasa.
Need inimesed jäid mulle väga hinge ning südamesse, lõpuks olime nagu üks pere ning lahkuda oli raske.
Kõik see Itaalia loodus, mäed need reisid, mis seal olles ette võtsime (Cinque Terre, Lerici, La Spezia, Milano) , liivarannad, linnas poodides käigud, mägede vahel väikse bussiga sõitmine, Itaalia turul käigud..
Ma olen ülimalt tänulik, et mulle anti see võimalus Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt, minna ja kõike seda kogeda. Erilised tänud Heli Heimole, kes kõike meie ettevõtmisi organiseeris ja tegi selle reisi nii ägedaks, kui üldse võimalik.
Ma tänan ka oma semusid ning reisikaaslasi Merilyni, Joonast ja Mattiast, kellega oli alati tore seigelda.
Ma ei vahetaks seda kogemust millegi vastu, minu jaoks on see hindamatu väärtusega, ning kui keegi küsiks, et mille nimel sa elad, näitaks ma talle neid Itaalia pilte.
Mine ja koge, ning sa ei unusta seda, minu poolt Ciao.