2018 sügisel käsid Prantsusmaal praktikal Alex-Sander Nõmberg, Aleksandra Nõmberg ja Kaisa-Karita Perve, kes töötasid restoranides Scénario Traiteur ja Le Karo.
Siin ka väike VIDEO, mis tehtud päris praktika alguses.
Kaisa-Karita Perve K-16 – Minu praktika toimus 29.10-29.11.18. Praktika toimumispaik oli Prantsusmaal, linnas nimega La Roche sur Yon’is. Praktika vältel sain ma väga palju uusi kogemusi ning ka elulise tähtsusega õppetunde. Kohalejõudmine Prantsusmaale toimus läbi Saksamaa ning meie õnneks olid mõlemad lennud lühikesed, aga Saksamaal pidime siiski lennujaamas ootama üle 8 tunni,et lõpuks jõuda oma sihtkohta.
Esimesed 2 ööd ööbisime hotellis ja tutvusime linnaga. Tegime ära oma bussikaardid ning endale selgeks selle, kuidas liigelda elukohast tööle ja vastupidi. Pärast kahte ööd hotellis paigutati meid edasi spordiühikasse, kus me siis elasime kuni praktika lõpuni.
Elamistingimised seal olid nii ja naa. Tagasi ma sinna minna ei sooviks, sest ei ole selliste olematute tingimustega harjunud. Ühikatoas puudus isegi kiirkeedukann ja külmkapp- need asjad, mis meil siin ühikates nii tavalised on.
Minu praktikakohaks oli Scénario Traiteur, mis oli siis catering. Praktikal olla kujunes välja minul siis külm köök ja kuna Alex töötas minuga sama kohas siis temal kuum köök. Sain ka ise olla mõned päevad kuumas köögis. Minu peamisteks ülesanneteks oli siis suupisted ja nende tegemine suurtes kogustes. Peamised suupisted, mis me tegime oli siis seka, millel oli 16 erinevat toitu ning seda saime teha igapäevaselt.
Minu suurimaks kogemuseks oli seal merekapide- ja vähi puhastamine. Sain proovida erinevaid mereande ja näha nende töötlemist. Peamised suupisted, mis me tegime olid juba enne suurtes kogustes ette tehtud ja ära külmutatud. Esimestel päevadel mina neid juurde teha ei saanud kuna puudus vajadus, aga mida aeg edasi seda rohkem hakkasid suupisted otsa saama ja tuli teha juurde. Prantsusmaal oli suur rõhk pandud toidu väljanägemisele. Saime päris palju kaunistada ning dekoreerida. Minu jaoks oli selline liigne kaunistamine natuke tüütu. Praktikakohal oli kõik inimesed sõbralikud ja abivalmis, aga keelega siiski oli palju probleeme. Mina ei oska prantsuse keelt ning nemad ei tahtnud väga inglise keeles ka suhelda.
Usun,et kui oleksime suutnud paremini leida ühist keelt, siis oleksin ehk saanud ka rohkem tööülesandeid. Pranstsusmaal oli minu jaoks väga harjumatu nende tervitus ”musi’ ja ka see, et sõid saia igale poole kõrvale. Mulle väga meeldis see, et kui tuli lõunapaus, siis kõik istusid koos laua taha ja sõid koos. Olen rahul toimunud praktikaga Pranstsusmaal ja soovitan ka teistel sinna minna.
Aleksandra Nõmberg K-16 – Minu praktika toimus 29.10-29.11.18. Praktika toimumispaik oli Prantsusmaal, linnas nimega La Roche sur Yon’is. Praktika vältel sain ma väga palju uusi kogemusi ning ka elulise tähtsusega õppetunde.
Esimesed kaks päeva ööbisime hotellis ja tutvusime linnaga.Tegime endale bussikaardid, meile seletati ära kuidas peame bussidega liiklema ning kus peatuses maha tulema, käisime enda praktika kohtadega tutvumas. Peale kahte ööd hotellis kolisime spordiühikasse, kus me elasime praktika lõpuni. Ühiselamus elamine oli meie jaoks raske kuna me ei olnud harjunud selliste elamustingimustega, kus meil ei olnud võimalust teha süüa ega hoida kuskil enda toitu, kuid saime sellega hakkama. Ostsime endale vajalikud asjad nt nagu veekeetja ja sõime väljas. Alguses oli ühiselamus külm ehk siis radiaatorid ei töötanud, kuid siis sai see probleem lahendatud.
Minu praktikakohaks oli restoran Le Karo. Esimene päev oli rohkem nagu köögiga ja keskonnaga tutvumine ning esimene nädal käisin ma tööl kahes vahetuses ehk siis hommikuses ja õhtuses. Hommikune vahetus algas kell 9:00-15:00 ja õhtune vahetus algas kell 19:00-22:00. Praktika vältel õppisin kuidas teha lusikaga lahti merekarpe ning sain ka kindlasti kiirust juurde ning ka iseseisvust. Praktikal olles oli suhtlemisega veidi raskusi kuna köögis ei rääkinud keegi väga inglise keeles ehk enamus ajast rääkisime kehakeeles.
Minu peamisteks ülesanneteks oli ettevalmistuste tegemine ning toidu välja panemine. Seal olles panin tähele, et nad pakendavad põhimõtteliselt kõik püreed vaakummasinaga ning toorained pannakse karpidesse ning külmkambrisse. Esimesed päevad praktikal tegin ma ettevalmistusi, ning kui aeg juba edasi läks siis usaldati mind rohkem ja kuna ma ise ka teadsin juba rohkem lubati mul panna välja toite. Prantsusmaal pannakse suur rõhk toidu peale mis välja läheb ja kuidas see välja näeb. Kui mul aega üle jäi ega tööd polnud siis aitasin nõudepesijat kuna nõusid oli palju ja teda oli üks. Kokkuvõttes meeldis mulle väga nii praktikakoht ja ka köögi meeskond.
2018 aasta märtsis praktiseerisid Prantsusmaal täiskasvanud õppijatest kokad Katrin Päevakene, Siiri Pajo ja Maarja Vahtriku. Põnevat lugemist pakuvad ka Katrini blogi “Ikka rohkem võid” ja Siiri blogi “Tasa ja targu tähtede poole“.
Katrin kokkadega
Katrin Päevakene KO-16 – Iga hommik Prantsusmaa kokapraktikal oli nagu jõulud – et mis täna kööki tuuakse ja mida uut tegema õppida saab.
Mina sain selle kuu aja jooksul Domaine de Brandois hotell-restorani köögis töötada kahe erineva koka käe all ja avada austreid, tükeldada metstuvisid, töötada elavate homaaridega, valmistada toiduks ette harknääret, puhastada merikuradit, fileerida šoti lõhet, töötada langustiinide, krevettide ja viburhännakutega, tutvuda erinevate teokarpidega, süüa ämblik-krabi, värskeid kammkarpe ja austreid niipalju kui süda lustis.
Magusast sain teha makroone, tuuletaskuid, sidrunikreemi, šokolaadikreemi, kuppel-kooke, minimarjakooke, crème carameli ja kiivi caspachot.
Kõige rohkem paranesid minu noakäsitlemise oskused. Suudan nüüd nii tomati kui laimi fileerida 15 söömiskõlbulikuks viiluks ja tuvist jääb pärast minuga kohtumist alles 22 EUR praad ning puljongikõlbulik korjus. Sain kõrvalt näha ja korduvalt läbi teha nii 10-ne, 20-ne, 40-ne, 60-ne kui ka 100 inimese kolmekäigulise toitlustuse.
Jõudsin ise kahele lõunasöögile ja kolmele õhtusöögile, kus sain maitsta langustiine, kammkarpe, metstuvisid, austreid, hanemaksa, merikuradit, harknääret, Madagaskari jäätist, Tiramisu kooki, sidrunikooki, šokolaadikooki ja suures koguses ekleere ning kreemikooke.
Suudan nüüd prantsuse keelest juba natuke aru saada. Kirjaliku teksti sisust hammustan täitsa hästi läbi, räägitav keel muutub mõistetavaks, kui seda mitte liiga kiiresti rääkida.
Nägin ära Lääne-Prantsusmaa neli linna, milles nüüd orienteerun ja võin teistelegi näidata – La Roche-Sur-Yon, La Mothe-Achard, Les Sables d’Olonne ja Brem-Sur-Mer.
Ja kui teie linna läbib raudteeliiklus ja teil on ratas, siis on teiega kõik korras. Siis on teil ookean, paljud kohvikud/restoranid ja pesupesemisteenus ja toidupoed ja turg ja kondiitripoed, kust saab sooja leiba ja sadat sorti kooke ja ekleere.
Mida ma siin enda kohta teada sain? Et minu tugevused on liha, mereannid ja magustoidud. Et ma püüan iga tööd tehes leida süsteemi, rütmi, loogikat ja töövõtteid, et töö saaks kiiremini ja efektiivsemalt tehtud. Ja et lõpuks ei peaks koristama 5 minutit, vaid et töö saaks tehtud nagu muuseas. Ja et minus on peidus rohkem gurmeekokka, kui ma arvasin.
Mis mulle kõige rohkem meeldis? Nende inimlik tähelepanu. See hommikune põsemusi. Väike tögamine. Märkamine. Või ka lihtsalt need tädid supermarketi kassas, kes sind teretavad ja pärast ostu sooritamist sulle ka naeratuse saatel “Ilusat õhtut!” soovivad. Ja autojuhid meeldisid, kes ei tuututa ratturile, ükskõik kui kitsas see tee poleks.
Mis mulle ei meeldinud? Et on ainult prantsuse keel ja siis on tühi maa. Miks nad ei võiks inglise keelt natukenegi rohkem rääkida?! Ma olen maailmas ikka päris palju ringi uidanud, aga siin räägitakse inglise keelt võõrkeele või teise keelena kõige halvemini. Alitle, nagu nad ütlevad.
Millest ma puudust tundma hakkan? Värsketest mereandidest või õigemini nende hinnast. Jah, meil saab ju ka neid asju, aga nad maksavad siin 2 või isegi 3 korda rohkem. Siin ostetud asjadel on pigem rahamaitse kui see hõrk maitse, mida seal ära tundma peaks.
Mida ma kodus peale hakkan kõige sellega? Lõpetan kevadel kooli. Ostan kiiremas korras vaakum-pakendaja. Soetan Kitchen-Aid korraliku köögikombaini. Ja hakkan leiutama. Timmima. Vinti peale keerama. Nägin kuu ajaga nii palju asju, et mingid eesti+prantsuse armastustoidud võiks kodus tekkida küll. Ja et ma ei unustaks, ikka rohkem võid, koort ja tummist puljongit!