29.04.-24.05.2019 toimub mööblirestaureerimise eriala praktika Tamperes, Kutsehariduskolledžis Tredu. Praktikandid Karin Sallok ja Marek Aunver on MR-18 õppegrupist
06.-27.02.2019 toimub tekstiilitöö eriala praktika Oulu kutsehariduskeskuses. Seekord lähevad Soome Liina Pruus ja Aili Vahesaar KT-17-st.
11.04 – 10.05 2018 praktiseerisid Tampere Kutsehariduskolledžis Tredu mööblirestaureerimise õpilased Piret Ahun ja Erika Marandi, kelle tööst saab väga põhjaliku ülevaate nende blogist.
Piret Ahun MR-17 – 12.04-09.05.2018 viibisin koos Erikaga Erasmus+ programmi raames praktikal Soomes, Tamperes. Meid võttis Tamperes vastu Tampere Tredu ametikool. Kuna aga seal koolis mööblirestauraatori eriala ei ole, siis otsisid nemad meile praktikakohad, milleks minu puhul oli polsterdustöödega tegelev väike ettevõte “Verhoiluliike MVartiainen”.
Praktikal olles oli mul võimalus õppida ühelt soome parimalt polsterdajalt/sadulsepalt (pärjatud tiitliga Kultainen Vasara 2001). Restaureerisin vana kiiktooli algusest lõpuni. Lisaks sain teha ka muid töid, mida kliendid töökotta tegemiseks olid toonud. Kogu praktika jooksul oli võimalik õhtuti käia ka paar korda nädalas Tampere Tredu ametikoolis intarsiat õppimas. See oli harukordne võimalus õppida midagi uut, mida Haapsalu KHK-s ei õpetata.
Töö eraettevõttes toimus esmaspäevast reedeni ja nädalavahetused olid vabad. Kuna olime praktikal autoga, saime nädalavahetusel 300 km raadiuses kogu ümbruskonna läbi sõita ja kõik huvitavamad muuseumid ja vaatamisväärsused läbi käia. Kuu aega järjest kodust eemal olla on raske, kuid selle aja jooksul õpitu ja nähtu on hindamatu. Soovitan kõigile, kel vähegi võimalik pikemalt kodust eemal olla, kandideerida välispraktikale. Mina teeksin seda kindlasti uuesti!
10. – 31. jaanuaril viibisid Oulu ametikoolis praktikal HKHK kangakudujad.
Kangahaldjate blogi – Lõimed ja Lõngad
Mööblirestauraatorite blogi – Tampere praktika
Merike Jõemägi TK-16 – Viibisin Erasmus+ programmi raames välispraktikal Oulu ametikoolis 10. – 31. jaanuarini. Praktika oli väga sisutihe, silmaringiavardav. Tutvusime sealse kooli õppetingimustega, omandasimu uusi töövõtteid, suhtlesime kaasõpilastega. Õppetöö toimus rahulikus, loomingulises õhkkonnas, igale õpilasele läheneti individuaalselt, kaasõpilased olid sõbralikud, abivalmis, lahked. Saime praktiseerida seniomandatud teadmisi, oskusi, samuti toimetulekut võõrkeelses keskkonnas. Olmetingimused olid head ja reis hästi korraldatud. Jäin praktikaga väga rahule ja soovitan välispraktikat kõigile, kellel avaneb selline võimalus.
Terje Tuuling TK-16 – 10.-31. jaanuarini avanes mul koos teiste TK16 kangakudumise eriala õpilastega osaleda õpirändes ning viibida 3 nädalat Oulu Koolituskeskuse Pikisaare üksuses.
Praktikale pääsemine tundus kohe alguses lotovõiduna. Olen varem välismaal elanud, võõrkeeles saan hakkama (kuigi mitte väga hästi soome keeles) ning ses mõttes ei olnud välispraktika vettehüpe tundmatus kohas. Aga kolm nädalat pühendumist valitud erialale Soomes, kus tekstiilikunst on väga kõrgel tasemel, pani silma särama küll. Praktika käigus saime teha kõike, mida soovisime: kududa materjalidest, mida seni polnud teinud või olime vähe teinud, mõelda läbi ja mängida kavanditega, kus ainuke mure oli lõpututest valikutest selle ühe välja valimine, õppida kohalikke töövõtteid ja täiendada end oma erialal. Täiskasvanud õppijale on see erakordne võimalus, kui sa saad vaid õppetööle mõelda, ilma et argimured su aega võtaksid ja mõtted mujale viiksid.
Hea oli lihtsalt vaadata, mida Oulus antud valdkonnas tehakse, veeta aega eriala raamatukogus ja ammutada inspiratsiooni Põhja-Soome loodusest, talvest, ümbritsevast keskkonnast ja inimestest… See oli ainulaadne kogemus, mis mu rikkamaks tegi ja maailma avardas. Loomulikult oli õpiränne ka väljakutse, aga positiivne väljakutse, mis andis võimaluse end proovile panna, omandada teadmisi võõrkeelses keskkonnas, tutvuda uute inimestega ja arendada oma oskusi, näha, mida mujal tehakse ja nähtu endaga kaasa võtta. Võib olla ma täna ei saagi veel täpselt aru, kuidas see mu valikuid mõjutab edaspidi, üks mis kindel, oma jälje jätab see kindlasti.
Soovitaks kõigile, kel kahtlusi, kas õpiränne välismaal on see, mida läbi teha, kindlasti proovida. Alati on midagi uut ja põnevat, mida õppida, kogeda, tekib võrdlusmomente, äratundmisrõõmu, suureneb teadmiste- ja kogemuste pagas, avarduvad võimalused ja silmaring.
Siiri Kollo TK-16– Olin eelmiste aastate välispraktikate blogisid lugenud ja samas teadsin, et kangakudumise 1-aastasel väljaõppel seda ette nähtud pole. Seda suurem oli minu rõõm, kui niisugust võimalust ootamatult oktoobri lõpus pakuti ja veel maale, kus kangakudumise tavad on muljetavaldavad ja mille keelt ma rahuldaval tasemel valdan.
Kirjutasime neljakesi avaldused Soome praktikaks ja meile vastati jaatavalt. Minu kunagine haridustee kulges endises nõukogudeaegses Eestis ja see oli minu jaoks esimene õppekogemus välismaal – sukeldumine tundmatusse, kuid samas pagasis olemas Eestis õpitu kangakudumise kohta (õpetajad Hille Ahun-Vaarpuu, Marju Heldema ja Janne Muuli), suvised praktikad Eestis ja head rühmakaaslased.
Kolm nädalat Oulus OSAO-s möödusid ühe hingetõmbega – see oli aeg, kui kõik muu ununes, sai olla ainult erialases lummuses ja ka argipäevas. Kolm nädalat oli ajaliselt minu arvates hea valik, organiseeritus nii Eesti kui Soome poolelt laitmatu. Sain palju teadmisi erinevate töönippide kohta, kogesin uusi materjale ja tehnikaid, oli võimalus panna end proovile teises keelekeskkonnas ja avardada üldist maailmapilti.
Koju tulles tundsin end loomingulisest inspiratsioonist laetuna, enesekindlamana ja õnnelikuna.
Kui teile avatakse selline uks, siis sisenege kindlasti ja te ei kahetse – võita on terve maailm.
Kadi Tähtsalu TK-16 – Päike tõuseb idast, nii Haapsalus kui Oulus. Kangast kootakse telgedega, nii Haapsalus kui Oulus. Ikka tallalaudu tallates ja piiritsat lõimelõngade vahelt läbi lükates. Erinevus on pisiasjades. Pisiasjades, mis muudavad kuduja töö vast natuke mugavamaks, lihtsamaks ja ennastsäästvamaks. Ja erinevad oskused rikastavad. Oskuste limiit on piiritu. Alati on midagi juurde õppida.
Kogudes järjest erinevaid teadmisekilde ja sõeludes neist parimad, on võimalik endale sobivaim, täiesti oma kangakudumismaailm luua.
Ja maailm on imeline. Kui sul on õnne, et elu pakub võimalust rännata, näha uusi paiku, inimesi, nende eluviisi ja kombeid, hüppa reele. On tülikas enda mugavustsoonist välja tulla, harjunud rajalt välja astuda, natuke rohkem pingutada, kogeda uusi olukordi ja kaaslaseid. Kuid see kõik on seda väärt. Väärtus just sinule endale.
Minu kangakudumismaailma vundament on igatahes laotud. Tänan kõiki südamest.