Viibisime Haapsalu Kutsehariduskeskuse projekti “Uued oskused – uued võimalused” raames Iirmaal 05.-18.11.2017, kus meid vastuvõtvaks kooliks oli Corki linnas asuv St John’s Central College. Kontakti leidis kooli välissuhete koordinaator 2016 sügisel Dublinis toimunud kontaktseminarilt “VET connected – GET connected”, mis oligi korraldatud partnerite leidmiseks. Antud kooli kasuks rääkis asjaolu, et meil on palju sarnast – näiteks suur osatähtsus on erinevatel täienduskoolitustel ning samuti õpetatakse selles koolis puidutööd, IT-erialasid ja turismi sarnaselt meie kooliga. Kellelt siis veel õppida, kui mitte sarnasel teel käijatelt. Kogu õpirände vältel pidasime blogi “Iirimaakoolielu”, kus kajastasime jooksvalt oma tegemisi.
Viibisime Haapsalu Kutsehariduskeskuse projekti “Uued oskused – uued võimalused” raames Iirmaal 05.-18.11.2017, kus meid vastuvõtvaks kooliks oli Corki linnas asuv St John’s Central College. Kontakti leidis kooli välissuhete koordinaator 2016 sügisel Dublinis toimunud kontaktseminarilt “VET connected – GET connected”, mis oligi korraldatud partnerite leidmiseks. Antud kooli kasuks rääkis asjaolu, et meil on palju sarnast – näiteks suur osatähtsus on erinevatel täienduskoolitustel ning samuti õpetatakse selles koolis puidutööd, IT-erialasid ja turismi sarnaselt meie kooliga. Kellelt siis veel õppida, kui mitte sarnasel teel käijatelt. Kogu õpirände vältel pidasime blogi “Iirimaakoolielu”, kus kajastasime jooksvalt oma tegemisi.
Õpetajana on õpirände eesmärgiks ühest küljest olla väike osa teise riigi õpetajast – ehk olla töövarjuks õpetajale, kes teeb sinuga sarnast tööd teises riigis, kuid teisest küljest õpib õpirände raames palju rohkem, kui seda on igapäevatöö – õpetamine. Õpirände raames õpime ennast tundma hoopis uuest küljest. Alates võõrkeeles suhtlemisest ja võõras keskkonnas igapäevaeluga toimetulekust kuni nutika ajaplaneerimiseni. Tuleb ju planeerida nii kodune elu kui ka igapäevaselt võõras riigis toimimine.
Et üks õpetaja saaks õpirändel edukalt ja ootuspäraselt hakkama, on tähtis eeltöö, mis tähendas juba pikka aega enne minekut koostöös välissuhete koordinaatoriga asjade täpsustamist ja planeerimist. Tänu põhjalikule eeltööle ja koostööle oli olemas korralik ööbimine, sõidupiletid ja -plaanid ning samuti edastatud vastuvõtvale koolile, mida teha ja näha soovime. Kuna õpetan turismi, siis oli kogu see planeerimisprotsess ja muidugi kogu õpiränne juba ise üheks suurepäraseks kogemusõppeks just oma erialal.
Peamised ootused õpirände osas olid minu jaoks praktiseerida inglise keelt, tutvuda siinse koolisüsteemiga ja turismiõppe korraldamisega ning arutada koostöövõimalusi praktikantide vahetamise osas.
Keelt sai praktiseerida igal sammul, tuleb aga ise aktiivne olla. Algul küll oli raske, kuna kõik räägivad väga kiiresti ning järsku olla terve päev teises keelekeskkonnas oli päris väsitav. Ajapikku oli juba lihtsam nende kõnet jälgida ja aru saada. Keelepraktika seisukohast on just hea viibida pikemalt uues keelekeskkonnas.
Koolisüsteemis oli nii äratundmist kui ka uusi asju. Kool, kus viibisime, on väike osake suurest süsteemist, kuhu on koondunud mitmed haridusasutused. Regionaalset hariduselu korraldab siin katuseorganisatsioon ehk meie mõistes haridusosakond. Saime ülevaate haridussüsteemi juhtimisest ja rahastamisest ning hoomasime, et hariduselu liikumine tsentraliseerituse poole ei ole koolijuhtidele lõpuni meeltmööda. Iirimaa kutsekoole juhitakse ja rahastatakse põhikoolidega sarnaselt, aga suured ootused on lõpetajate tööle rakendumisele.
Kohati tundus, et siinne suur töökoormus ja koordineeritus vajaks eestlaslikku lähenemist. Ehk oleks see, mida saaksime omalt poolt vastu pakkuda. Siinse kooli kõige hämmastavam asjaolu oli väga väike praktikamaht õppekavas, mida siiski täiendatakse praktiliste töödega. See tekitab paratamatult tööandjate seas olukorra, kus ei olda huvitatud praktikandist, kuna välja õpetamine võtab oma aja ja tööd teha ei jõutagi.
Minu kui turismiõpetaja jaoks kõige huvitavam ja ka olulisem oli koostöö selle kooli sama eriala õpetajaga. Saime viibida tema tundides ja näha kuidas tunnid siin on üles ehitatud. Turismi koha pealt võib öelda, et palju tehakse arvuti baasil õppeülesandeid, kuid on ka mitmeid praktilisi nn simulatsiooniülesandeid. Nad kasutavad Moodle keskkonda, mis on ka meile tuttav. Kuna õpilased on väga erinevas vanuses ja erinevalt motiveeritud, siis on see hea võimalus igal ühel omas tempos liikuda. Praktilise näitena tundus huvitav Travel Deski ülesanne, kus õpilased said kogu reiside planeerimisega seotut reaalselt läbi teha, alates elementaarsest kliendiga suhtlemisest, tema ootuste, vajaduste ja soovide välja selgitamisest kuni tagasiside küsimiseni.
Kuna meie õpilaste praktikaperiood projektide raames on neli nädalat, siis selle koostööga oldi koheselt nõus. Turismiettevõtteid, mis võiksid olla heaks praktikakohaks meie õpilastele on siin palju. Eeldatakse muidugi head inglise keele oskust, kuna turismis ilma keeleoskuseta toime ei tule.
Õpirände eesmärgiks koolitusjuhina on kogeda uusi praktikaid, mida kodukoolis kasutada saan. Tulin Iirimaale avatud meeltega, sest see on ühtlasi minu esimene õpirände kogemus.
Corki linnas tervitas meid silt “Cork – learning city”- linn on täis erineva tasemega õppeasutusi, kus õpib enamasti rahvusvaheline seltskond. Siinsed täienduskoolitused toimuvad õppetööst eraldi. Samuti on siin tunda tsentraliseeritust, sest kursuseid korraldab kool, need toimuvad kooli ruumides, aga juhtimine ja koordineerimine toimub regionaalses hariduskeskuses. Täienduskoolitusi, saab jagada kaheks suuremaks grupiks: 1.) Riiklik programm, mis keskendub töötute koolitamisele, see on 3. ja 4. taseme õpe, mis lõpeb kutseeksamiga. 2.) Tööalased täienduskoolitused, mille eest maksab tööandja või õppija ise. Samasse gruppi kuuluvad hobikoolitused, kus osaleja maksab oma teadmiste eest ise. Populaarsemad on mööbli restaureerimine, genealoogia, kohalik ajalugu, fotograafia. Neid täienduskoolitusi ei vii läbi õpetajad vaid valdkonna spetsialistid, kes teevad seda tööd oma põhitöö kõrvalt. Kõik koolitused on õppekavapõhised, väljaarvatud hobikoolitused, millel on koolitusplaan. Lisaks tehakse erinevaid kursuseid seenioridele ja puuetega inimestele. Projektipõhist raha tasuta koolituste tegemiseks siin ei kasutata. Väljalangevuse protsent on teemade kaupa erinev.
Hakkas kujunema üldmulje, et selles koolis sünnib palju toredaid ja häid asju, aga tegijate töökoormus on suur ja palju aega planeerimiseks ilmselt ei ole.
Saime osaleda vaatlejana mööbli restaureerimise ja ehete valmistamise õhtusel koolitusel. Vaatasime õppetingimusi, mis üldjoontes on sarnased meie kooli õppelaboritele. Saime mõõdukalt uurida ja küsida ning vaadelda, kuidas toimus õppeprotsess.
Vesteldes koolitusjuhi Bernadette Langfordiga selgus, et asjaajamine toob koolituste korraldamisse kaasa päris palju paberimajandust. Õhtuste kursuste osas on koolil teiste õppeasutuste näol ka konkurente, on ka neid, kes püüavad koolituste teemasid kopeerida.
Sellist kursuste nimekirja nähes tekkis huvi, et kust tulevad küll koolitusideed? Osad neist on moodulid õppekavadest, teine osa korjatakse kokku õppijate tagasisidest või siis on pakkuda mõni põnev koolitaja, kes sooviks kursust teha ja katsetada. Nii nagu iga teenuse puhul on oluline tervikprotsessi juhtimine, uurisin, kas tehakse regulaarset tagasisidet või rahulolu küsitlusi. Vastus oli ootuspärane- iirlane väga vahetu suhtleja ja probleemide korral võtab kooliga ise ühendust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õpirändel viibimine on enese arendamiseks tööalaselt väga vajalik. See õpetab suhtlemist rahvusvahelises meeskonnas, tolerantsust ja aja planeerimist. Lisaks eelnevale õppisime läbi blogipidamise oma mõtete koondamist ja nende väljendamist. Kõige suuremaks väärtuseks koolile on uue võimaliku praktikapartneri leidmine, mis aitab mitmekesistada õpilaste praktikavõimalusi. Saime oma eesmärgid täidetud ja võtame Iirimaalt kaasa parimad praktikad, mida saame oma töös rakendada.