Ööl vastu 7. juunit hakkasid neli HKHK õpetajat ja õpilast reisima Hispaaniasse, Talavera de la Reinasse, et osa võtta Erasmus+ projekti “Sustainability in Vocational Education” (SIVE) koostöökohtumisest. SIVE projekti teemaks on taaskasutus ja jätkusuutlikkus ning osalejaid on kokku seitsmest riigist.
Projektitöö seltskond, kooseisus õpetajad Liis Rüü, Leelo Alasi, Merle Zibo, Stella Kisant ja õpilased Mirjam Tereesa Tereping (KVA-21), Matis Russi ja Lauri Laanesoo (IT-21) ning Maria Bratuhhina (K-20), sai kohtumise vältel tunda, mida tähendab tõeliselt kuum ilm. Viibisime kuumalaine ajal Hispaania kahes kõige kõrgema temperatuuriga piirkonnas, kus päevane maksimum kerkis lausa +43 kraadini. Hoolimata ilmast, tuli siiski teha ka palju tööd: osaleda õppekäikudel, kuulata teiste koolide esitlusi teemal “Vesi, elekter, prügi ja jäätmed” ning ette kanda ka HKHK ettevalmistatud esitlus. Meie esitluse kandis ette õp Liis, kes kasutas esinemise huvitavamaks tegemiseks HKHK õpetajate poolt valmistatud epoksiidvaigust ehteid. Viimased valmisid käesoleva õppeaasta teises pooles hea kolleegi Ülle Kübarsepa juhendamisel puidumajas tekkinud jääkidest. (Meie esitlust saab vaadata SIIT.)
Lauri ja Matise muljed projektisõidust:
Hispaanias oli peaaegu iga päev lauspäike, mis tegi õues pikalt olemise raskeks. Riigis on tekkimas vee puudus, mistõttu üritavad kohalikud vett kokku hoida. Kohalik projektijuht rääkis, et korterit omavad hispaanlased peavad kuus maksma maja ees oleva väikese rohelise nö aialapi kastmise eest ~500€ kuus. Saime teada, et Hispaania on 70% tühi, mis oli väga huvitav. Iirlaste esituses tuli välja meeldiv fakt, et nad teevad kooli ümber kõnnitee, mis on ümbritsetud taimede ja lilledega.
Kool, kus käisime esitlusi vaatamas, oli sarnane vanale Haapsalu Põhikoolile, erinevuseks oli see, et igas klassis oli konditsioneer, suuremates klassides, näiteks arvutiklassides, lausa kaks. Esitlusi esitati arvutiklassis, kus öeldi, et ratastega toolide soetamise idee, saadi meie kooli HAKOLA klassist eelmise projekti külastuse käigus aastal 2019.
Ööbisime kahes täiesti erinevas linnas: Talaveras ja Caceres’es. Viimane oli arhitektuuri poolest palju huvitavam. Kummituslinn, Granadilla, kus ühe ekskursiooni käigus käisime oli ka väga põnev ja natuke õudne. Must riis, mida pakuti kummituslinna külastuse järgselt ühes söögikohas, oli esimese pilguga ka päris hirmuäratav.
Saime tuttavaks teiste õpilastega Saksamaalt, Türgist, Leedust, Iirimaalt ja Rumeeniast. Esimesel õhtul läksime türklaste ja sakslastega jalutuskäigule ning vaatasime linnas ringi. Viimasel õhtul suhtlesime peamiselt saksa poistega, kellega saime väga hästi läbi, sest üks neist tegeleb mängude arendamisega. Üldiselt olid kõik väga sõbralikud ja abivalmid. Ootame projektirahvast oma kooli selle aasta detsembris.
Keskkonnateemalisi ettevõtmisi, mida teistelegi propageerida, püüame koostöös huvijuhiga planeerida järgmise õppeaasta igasse kuusse vähemalt ühe. Oleme nüüd ju teistelt koolidelt saadud ideedest vaimustuses.
Õpetaja Liis Rüü